Roimarid Songtext
von Richard Jerbach

Lume karm sadu minu mütsil
Loob raske tee välja siit metsast
Ja veeks ei saagi kunagi too mu minu keha katnud.
Ei mina ega tema.

Ja ma karjun puudele ärge äratage mind!
Ma naudin oma und ja ma ärkan alles homme!
Siis kui on kergem.
Elu, tahe ja ka mets hingab.
Selline küünlarasva tooni valgus on tõesti nii västitav,
et kukun pikali.

Kukun ma leekides parafiini jõkke!


Ja seal tules ma suplen agoonias
Teades, et siit ei leia mind ei raisakotkad ega inglid.
Hingan kergendatult.
Ei kumbki mind niigi tahaks
Ja ehk ongi nii parem.
Säästan ennast.
Säästan tööd ja sõltuvust.

Maailm ei oleks üldse nii õdus paigake...
Räägib mulle puu
Ma noogutan,
hoides endas kinni kogut sõnalaviini
mis avaldab tugevat tungi mu suust
puude ette langeda.
Õõvastav, hingan ja kordan veelkord
Ärge äratage mind!
Hingan ja mõtlen...
Äratage mind!